Ärge muretsege kõrge palga pärast

Vabal tööjõuturul konkureerib nii Eesti riiklik kui ka eratööandja paratamatult ELi tööjõuturuga ja seetõttu ei ole sellises kohandumises midagi imekspandavat. Asjal on ka positiivne külg – palgatõus kindlasti vähendab väljarännet ning teisi väikese sissetulekuga kaasnevaid ühiskondlikke kroonilisi probleeme (kehvem tervis, ebavõrdsem haridus), mis muidu tuleks tulevikus kompenseerida riigieelarve kaudu sotsiaalpoliitiliste meetmetega.

Eesti võib siin endale muidugi teatud paindlikkust lubada, sest ebavõrdse hariduse probleem Eestis on OECD riikide hulgas vastavalt PISA uuringutele kõige väiksem ning ka universaalsed tervisenäitajad (nagu keskmise eluea tõus) on viimastel aastatel paranemist jätkanud. Samuti peab arvestama, et manööverdamisruumi tulevikus annab meile OECD riikide hulgas kõige madalam riigivõla tase.

Kogupilti vaadates on loomulikult oluline silmas pidada ka seost palgakulude ja tootlikkuse kasvu vahel, kuid ajalooliselt aeglane tootlikkuse kasv on praegu probleem absoluutselt igal pool maailmas.

Eesti eksport kasvab samas nii sel kui järgmisel aastal – OECD hinnangul kasvab Eesti eksport sel aastal 1,2% ja järgmisel aastal 3,5%. Pikemas perspektiivis võib ennustada ka välisnõudluse paranemist, kui vaadata Soome ja Rootsi ning muude meie peamiste eksporditurgude (Venemaa on muidugi omaette teema) kohta tehtavaid ennustusi. See peaks aitama kompenseerida ka olukorda, kui sisetarbimise kasv mõne aasta pärast mõnevõrra aeglustub. Paranev välisnõudluse kasvu väljavaade peaks OECD hinnangul julgustama Eesti ettevõtjaid ka rohkem investeerima.